Saturday, November 22, 2008

Valimiskampaaniatest.

Eelmise nädala Sirbis jäi silma veel üks väike artikkel. See oli Evi Arujärve artikkel "Lihtsad lahendused". Nagu praeguse postituse pealkirjast võib aru saada, räägib siin analüüsitud artikkel valimisreklaamidest, -kõnedest, nende temaatikast ja mõjust inimestele.

Artikli autor väidab, et kriisihetkedel võidavad eelkõige need poliitikud, kelle valmimisloosungid on kõige lihtsamad ja mahukamate n.ö võlusõnadega (artiklis toob välja rea võlusõnu, millega üritatakse poolehoidu võita, näiteks demokraatia, terve mõistus, perestroika, muutumine, tulevik, jne). Need on võlusõnad, mis otseselt pole millekski kohustavad. Selles mõttes on tõesti oma tõde sees, kuna valimiste aegu näeme me kõik ju palju valimisloosugneid. Üks hägusem ja ebaselgem kui teine. Ja ometi needsamad suurparteid on valmiste lõpuks väga palju toetajaid leidnud.

Valimiskõnede konks on selles, et kõneleja mängib ajaga. Räägitakse helgest ja ilusast tulevikust praeguses hetkes. Justkui pressitakse see ilus tulevik olevikku. Nagu autor artiklis väga hästi ütles "Ühe hetkega, ühe maagilise kujundiga antakse lootus lahendada kõik vastuolud ja elada vähem furstreerivas, lihtsamas ja rahumeelsemas maailmas". Eeltoodud võlusõnad nendes kõnedes annavad lihtsaid lahendusi sellistele suurtele probreemidele.

Rahvale ei meeldi, kui asju seletatakse pikalt ja keeruliselt, keegi ei viitsi seda kuulata. Seepärast paljud valimisloosungid ongi tehtud lihtsaks ja arusaadavaks nende nii öelda võlusõnadega. Artikli autor Evi Arujärv ütles selle kohta "Keeruline seletus on nagu labürint, mille ettemääratuse ja põhjuslike seoste rägastikes raugeb inimese usk ja lootus." Emotsionaalsed loosungid aga rahvale meeldivad. Nende tunnuseks on ülim terviklikkus. Autor ütleb, et selliste loosungite eeltingimus ongi täpsuse ja struktureerimise vältimine. Et üritatakse pigem sümboolse tõotuse jõuga rahvast võluda. Nende mõtetega olen ka ise päri. Minu arvates, mida rohkem aeg edasi, seda ebatäpsemaks mõningad valimisloosungid muutuvad, kuid samas emotsiooni ja jõudu nendes loosungite lööklausetes on küll ja küll.

Artikli autor arvab, et ilmselt on edaspidigi nii, et massimeeleolusid juhitakse loosungitega ja nende temaatika ja populaarsus annab infot üldisest ühiskonna meeleseisundist. Näitena on toodud Eestis 1999. aastal esitletud nii öelda kaotatud paradiisi kujundit ja 2000. aastal oli esiplaanil edasimineku loosungid. Samuti arvab, et arvestades praegust majanduskriisi keskset aega, on populaarseks pigem aja peatamise loosungid.
"Kui ühiskondlik aeg peatub, siis on pisut rohkem aega siin ja praegu mõelda ja tundeid tunda," ütleb autor. Ning lisab juurde, et arvatakse, et see ongi elamise ülim mõte.

Edasi räägib ta sellisest võlusõnast nagu 'armastus' ning selle sõna erinevatest tähendustest. Ta avaldab arvamuse, räägitagu missugusest armastusest tahes, normaalse eestlane lihtsalt armastusest ei räägi ja seda ei avalda. Samuti tõlgendab armastuse erinevaid tähendusi. Näiteks kahe inimese vaheline armastus tähendavat lääne kultuuris meelelahutuslikku, bioloogilist, psühhoanalüütilist ja sotsiaalpragmaatilist ilmingut, mis siis peegeldub näiteks abieluvara-lepingus või homoparaadides. Ühiskondlik ligimesearmastus pidavat tähendama natuke riideid või raha jõulukampaaniate ajal. Isamaa armastusest räägib ta seda, et Eesti isamaad saab õigesti armastada vaid isiklikult Savisaart või Vene valitsust vihates.

Ise arvan, et asjaolud ikka nii must-valged ei ole. Võib olla ma eksin, kuid eks igal inimesel on õigus oma isiklikule arvamusele. Sellega, et eestlane on väga tagasihoidlik ja ei näita naljalt oma tõelisi emotsioone (nagu näiteks armastus, millest eelnevalt juttu oli), olen ma nõus, kuid sellega, et armastus peituks vaid rahast ja asjadest jõulude ajal vms, mitte. Kindlasti võib leiduda ka selliseid inimesi, kes ei suuda rahast sügavamale mõelda. Samas ei saa kõiki inimesi ühtemoodi pealiskaudseteks lahterdada.

Artikli lõpetuseks kirjutab autor, et tulevasi valimiskampaaniaid tuleks imetleda, sest selliste intrigeerivate võlusõnade väljamõtlemine nõuab suurt tarkust ja eksimatut intuitsiooni. Mulle tundus millegi pärat, et selles paaris lauses artikli lõpus peitus ka ohtralt irooniat, kuid see võib olla ka lihtsalt mu enda ekslik mulje.

No comments: