Võõrsõnade analüüs arvamusartiklist.

Võtsin analüüsitavaks artikliks Postimehe 25. märtsi (2009. a) tiraažist Eesti Panga direktori Andres Lipstoki kirjutatud arvamusloo "Pole põhjust olla liiga kartlik", mis loomulikult laias laastus rääkis Eesti riigi majanduslikust olukorrast praeguse kriisi ajal.

Võõrsõnu leidsin artiklist päris mitmeid, kuigi peab tunnistama, et siiski esines neid artikli 1189st sõnast vaid 70 korda, mis moodustab vaid 6% kogu artikli sõnade arvust, mis on tegelikult väga vähe. Artiklis oli 39 erinevat võõrsõna või sõnaosist.

Esmalt otsisin igale sõnale võõrsõnastikust täpse definitsiooni (võtsin arvesse ka liitsõnade osised eraldi, kui liitsõnale endale definitsiooni polnud):
akt - tegu; toiming; toimik; teatris: vaatus; õigusakti kinnitav dokument; õiguslike tagajärgedega toiming; alati inimkeha kujutis.
analüüsima - algosadeks lahutama; liigendades uurime, eritlema.
analüütik - analüütilise meetodi rakendaja, analüüsija.
eksport - kauba, teenuse, kapitali väljavedu; andmete salvestus võõrvormingusse, kasutamiseks mujal.
euro- - euroopalik, Euroopaga seostuv.
faktor - tegur, mõjur; faktooringfirma.
fikseeritud - kindlaksmääratud, teatud perioodiks määratud.
globaalne - kogu Maad hõlmav, ülemaailmne; üldine.
grupp - rühm; kogum.
inflatsioon - paberraha liigse käibelelaskmise tõttu tekkiv raha ostujõu langus ja hinnatõus.
intress - kasvik, (hoiuselt, laenult vm) saadav või võetav protsent.
investeering - rahamahutus, kapitalipaigutus, investeeritud summa.
kapital - tootmise põhivara, lähtevara, lisaväärtust loov väärtus; (suurem) rahasumma, varandus, rikkus.
kapitalimahutus - raha paigutamine.
konkreetne - täpselt piiritletud; reaalselt eksisteeriv; üksikjuhuline.
konkurents - võistlus; organismide olelusvõitlus; võitlus realiseerimistingimuste pärast.
korrektsioon - parandamine, parandus.
krediteerimine - krediidi andmine; kreeditisse kandmine.
kriis - keeruline olukord, raske seisund; kitsikus, nappus; sujuva majanduselu järsk kokkuvarisemine ja surutisaja algus; pöördepunkt haiguskulud; äge haigushoog; ohtlik seisund; muutusteaegne seisund.
kriitiline - arvustav; rangete nõudmistega, valiv; eitavalt suhtuv; otsustav, pöördeline; ohtlik, raske (olukorra vm kohta).
kriteerium - (eristamise) tunnus, (otsustamis)alus; (osavõtjaterohke) võistlus nt ujumises.
kurss - (liikumis)suund; koos, meridiaani ja laeva liikumissuuna vaheline nurk; väärtpaberite hind börsil; raha-, valuutakurss.
marginaal - ääremärkus; lühikirjutis; hinnatäiend, -lisa, -kõrgend.
negatiivne - eitav; eeldatule vastupidine, ebasoodne, hukkamõistev, mahategev; allpool nulli.
normaliseeruma - normaalse(ma)ks muutuma.
perspektiiv - ruumivaade, esemete kujutamine 3mõõtmelistena; kaugvaade; ruumilise kujundi ühest keskpunktist tasapinnalist projekteerimist käsitlev rakendusgeomeetria osa; (tuleviku) väljavaade.
positsioon - asetus, asend; asukoht; (sotsiaalne) seisund; ametikoht; koht hierarhias; järjestus, nt võistlustel; klassikalises tantsus kindel käe või jalgade asend; keeleüksus(t)e koht sõnas või lauses; vasaku käe sõrmede asend keelpilli sõrmlaual; malendite või kabendite asetus mängus; üksuse maa-ala või asetsemiskoht lahingutegevuses või selle eel; seisukoht, vaatepunkt, arvamus.
president - valitud riigipea; rahvusvahelise või muu organisatsiooni valitav juht, esimees.
reaalne - tegelik, tõeline; tegelikusse kuuluv.
reaalsus - tegelikkus, realiteet.
reaktsioon - vastutoime, -mõju; võimulolijate püüe vägisi säilitada vana aegunud korda; keemiline reaktsioon: ainete muutumine teise koostise ja omadustega aineteks.
ressurss - toote keskmine töömaht; varu; abivahend; aineline võimalus, raha.
risk - võimalik oht; hea õnne peale toimimine; tehingus raha kaotamise oht.
stabiilne - püsiv, muutumatu.
struktuur - koetis; (sise)ehitus; süsteemi elementide suhteliselt püsiv põhiseos; kivimi, sette või maagi siseehitus; mineraali moodustavate aatomite, ioonide ja molekulide paigutus; võre; liigi asurkonna sooline, vanuseline jne koosseis; maastikuosade paiknemine ja seostumus eri suurusjärkudes; koosseisuna ja paigutusena avalduv ökosüsteemi ja koosluse iseloomulik omadus.
stsenaarium - filmi, etenduse, tseremoonia või muu üksikasjaline kavand.
süsteem - omavahel seotud objektide terviklik kogum; osade õigest ning plaanipärasest jaotusest teatud seosest tingitud kord; mingit õpetust moodustavate põhimõtete kogu; ühiskondliku korralduse vorm; vorm; organisatsiooniliselt tervikuks ühinenud majanduslikud üksused; ühiste tunnuste põhjal korraldatud loomad või taimed.
tehniline - tehnikasse või sooritamise oskusse puutuv; tehnikavahendeid kasutav.
valuuta - vääring, rahaühik ja vastava riigi rahasüsteem; välisraha.



Võõrsõnade liigendamine:



1. Esinemissageduse järgi.



7. korral esines sõna perspektiiv.

6. korral esines sõna kriteerium.

5. korral esines sõna investeering.

3. korral esines sõnu euro-, inflatsioon, kapital ja stabiilne.

2. korral esines sõnu risk, korrektsioon, negatiivne, kurss, ressurss, eksport, struktuur ja intress.

1 korra esinesid sõnad reaalsus, stsenaarium, kapitalimahutus, konkurents, reaktsioon, analüütik, fikseeritud, valuuta, süsteem, president, reaalne, faktor, normaliseeruma, kriitiline, kriis, positsioon, grupp, marginaal, krediteerimine, globaalne, konkreetne, akt, tehniline ja analüüsima.



2. rõhuasetuse järgi.



Rõhk asetseb 1. silbil: risk, kapital, kapitalimahutus, kurss, president, reaalne, faktor, eksport, euro-, kriis, grupp, intress, akt, tehniline.



Rõhk asetseb 2. silbil: reaalsus, stsenaarium, fikseeritud, valuuta, süsteem, stabiilne, ressurss, struktuur, kriitiline, kriteerium, globaalne, konkreetne.



Rõhk asetseb 3. silbil: perspektiiv, investeering, konkurents, analüütik, negatiivne, marginaal, krediteerimine, analüüsima.



Rõhk asetseb 4. silbil: normaliseeruma, korrektsioon, reaktioon, inflatsioon, postisioon.



3. Sõna tähenduse temaatika järgi(kõikide eelnevalt esitletud sõnade juurde võõrsõnastikus polnud märgitud, seega pole nad ka siin kõik välja toodud):



Matemaatikas kasutatavad sõnad: perspektiiv, negatiivne, struktuur.

Piltlikus tähenduses kasutatavad sõnad: perspektiiv, positsioon.

Majanduses kasutatavad sõnad: risk, investeering, kapital, kapitalimahutus, konkurents, infaltsioon, kurss, valuuta, ressurss, faktor, eksport, kriis, marginaal, intress, krediteerimine.

Kõnekeelses tähenduses kasutatavad sõnad: kapital, ressurss.

Bioloogias kasutatavad sõnad: konkurents, süsteem.

Poliitikas kasutatav sõna: reaktsioon.

Füüsikas kasutatav sõna: negatiivne.

Infotehnoloogias kasutatav sõna: eksport.

Filosoofias kasutatavad sõnad: struktuur, reaalne.

Geoloogias kasutatav sõna: struktuur.

Ökoloogias kasutatav sõna: struktuur.

Meditsiinis kasutatav sõna: kriis.

Psühholoogias v psühhiaatrias kasutatav sõna: kriis.

Spordis kasutatavad sõnad: kriteerium, positsioon.

Lingvistikas kasutatav sõna: positsioon.

Sõjanduses kasutatav sõna: positsioon.

Kirjanduses kasutatav sõna: marginaal.

Vananenud tähendusega sõna: akt.

Õiguses kasutatav sõna: akt.

Kunstis kasutatav sõna: akt.

Kõnekamad tsitaadid presidendi aastapäeva kõnest.

Tänavuse vabariigi aastapäeval presidendi esitatud kõnes oli palju, mida tsiteerida. Oli tsitaate, mis mind kõnetasid arvestades ka vastavat konteksti, kuid oli ka neid tsitaate, mis mulle küll meeldisid, aga mis minu jaoks oleksid natukene teises kontekstis kõnekamalt mõjunud.

Mõte, mis mulle kõige enam seda kõnet lugedes meelde jäi oli järgmine: "Iga tegu saab parandada, tegevusetust aga mitte."

See on mõte, mis tegelikult ei käi ainult majanduskriisi ja selle ühe presidendi esitatud kõne kohta. See on mõte, mis on kooskõlas põhimõtteliselt kõigega siin elus. Kui tehakse tegusid ja võetakse vastu otsuseid, siis on tõesti võimalik valesid tegusid mingilgi määral parandada, heastada. Kui aga istutakse niisama käed rüpes ja oodatkse, et lahendused sülle kukuvad, siis lihtsalt pole midagi parandada.

Me teame, et alati meeldib inimestele antud olukorra kallal viriseda ja vinguda. Mõnes mõttes on see õige ka, sest kui kõik oleksime igas olukorras vaguralt leplikud, siis ülsjoontes tunduks nagu tegelikult polekski miskit viga. Aga virisemise ja halvutamisega pole mõtet ka üle piiri minna. Päris palju on ka mõtteviisi, et kui tehakse rahvahääletusi, siis mõledakse, et mis ma ikka lähen ja hääletan, et see minu väike hääl midagi paremaks ikka ei tee, ma pigem ei lähe. Arvan aga, et see mõtteviis on vale. See on üks näide sellest tegevusetusest, mida tahest tahtmata hiljem parandada ei saa ja ainuüksi virisemisest siis küll kasu ei ole. Usun, et kus vähegi võimalik kogu rahval kaasarääkida, siis neid võimalusi tuleks ära kasutada. Isegi siis, kui puudub usk, et olukord liigub tänu sellele paremuse poole. Peaks ikkagi järjepidevalt proovima ja proovima, sest iga halb situatsioon läheb kord ka veidikene paremuse poole.

Ka oluliste ja suurte otsuste tegemisel saab lähtuda sellest samast tsitaadist. Tihtipeale meeldib ka poliitikutele oodata mõningate suurte otsuste tegemiselt. Ei oskagi öelda, mis selle põhjuseks olla võib, kas viitsimatus kohe probleemi ilmnemisel tegutseda või väike naiivne lootus, et äkki olukord paraneb iseenesest. Tihti see nii aga ei lähe. Tõsiasi on ka see, mida rohkem oluliste otsuste langetamisega oodatakse, seda hullemaks kujunevad ka hiljem tagajärjed. Ma ei ütlegi, et tähtsaid otsuseid tuleks hakata üle jala tegema, peaasi, et tehtud saavad. Seda mitte, aga arvan, et kui ilmneb kasvõi mõne probleemi alge, siis peab hakkama mingeid otsuseid juba vastu võtma, sest siis on suurem tõenäosus selle parandamiseks.

Donald Tomberg "Kui õnn käib suhtumise järel"

Sirvides 16. jaanuari sirpi jäi silma Donald Tombergi artikkel "Kui õnn käib suhtumise järel". Pealkiri juba tekitas artikli vastu huvi. Mainitud artikkel oli justkui mängufilmi "Happy-Go-Lucky" analüüs, kus ajakirjanik tõi välja palju mitmeid huvitavaid mõtteid, mis mind ennastki mõtlema pani. Artikkel, nagu ka filmgi, räägib erinevatest inimestest, nendevahelistest suhetest ja eelkõige nende suhtumisest ümbritsevasse.

Tooksin kohe oma postituse alguses välja ka minu meelest kõige kõnekama tsitaadi artiklist.
"Uued meetodid loovad alati uusi horisonte, mõned neist osutuvad viljakamateks ja populaarsemateks kui teised ning ikka ja jälle selgub, et nii mõnigi uus meetod on otsapidi ammu unustatud vana."
Nimelt enne filmi põhjalikumat analüüsi toob ajakirjanik artiklis sisse meetodi teema. See seisneb siis selles, et kui inimene tahab maailma kohta midagi teada, siis on tal nii küsimiseks kui ka vastamiseks palju erinevaid võimalusi. Ajakirjanik ütleb, et maailma saab seletada metafüüsiliselt, analüütilis-filosoofiliselt, teaduslikult jms, lähtudes erinevatest meetoditest. samas tõstatab ka küsimuse, miks on inimestel meetodeid vaja? Ta ka vastab sellele: "Et saada võimalikult rohkem selgust maailmas, kus me elame, ja sellega jääb alati lootus, et mõistame paremini ka iseennast."

Nimelt film "Happy-Go-Lucky" räägib peamiselt 30ndates naisterahvast, kes on sootuks erinev kõigist teistest inimestest. Tüüpilisest 30-aastasest naisest on asi kaugel. Ta on nimelt veidi boheemlaslik ja täis optimismi. Atriklis toodakse välja ka huvitav võrdlus, et kui n.ö tavaline inimene muutub kibestunud isiksusest, kui elu pole ta jaoks just roosiline olnud, siis peategelane seevastu justkui kiusuks ei kibestu, vaid on kõigest hoolimata igati elurõõmus ja positiivne. Artikli autor ütleb, et selle naise tegelaskujus on palju huvitavaid jooni, mis võiksid olla näiteks "Emotsionaalselt ellujäämise õpikus".

Igal inimesel tuleb elus ette raskeid aegu. Tihti tänu sellistele aegadele tekibki kibestumine, ahastus jms. Ajapikku inimene seab endale elus reeglid, kuidas elu peab edasi minema. Aga siiski on iga inimene nn. kooriku sees peidus keegi, näiteks õnnetu, üksildane isik. Pegelane on terve filmi vältel väga kommunikatiivne igasuguste tegelastega. Ta üritab neid tundma õppida isegi siis, kui nad ise seda ei taha ja nagu ka ajakirjanik artiklis ütleb, et alati vaadata 'seina taha', sest seal 'seina taga' ongi see inimene, kes tegelaskuju tegelikult sisemiselt on.

Filmis jookseb läbi ka identiteedi kaitsmise temaatika. Iga inimene, iga tegelaskuju kaitseb oma identiteeti omal moel - neil kõigil on just nendele iseloomulik omapära. Need on tavaliselt mingid pisiasjad, detailid, mis ei pruugi sugugi olulised näida. Näiteks peategelane kannab pidevalt kõrge kontsaga saapaid. Seda absoluutselt igal pool, isegi kui see ümbritsevaga kokku ei lähe. Samuti peategelane käitub kogu filmi jooksul nii optimistlikult ja võib olla ka naiivselt nagu oleks ikka veel teismeline. Seda võiks ka ajakirjaniku arvateski kui oma identiteedi kaitsmist.

Isiklikult ma seda filmi veel oma silmaga näinud pole, kuid artikkel andis väga hea ülevaate filmi põhiteemadest. Kindlasti tekitas ka loetud artikkel minus huvi seda filmi kindlasti vaadata. Loetud artikli põhjal ma arvan, et tegelikult peaks seda filmi vaatama absoluutsel iga inimene ja ka mõtlema nende teemade peale, millest filmgi räägib. Usun ka, et kui kasvõi mingi osa inimestest prooviks olla samasugune nagu filmi peategelane - optimistlik ja entusiastlik hoolimata elu raskustest - ja viitsiks natukenegi rohkem huvituda teiste inimeste (eelkõige oma lähedaste) tõelistest Minadest, mitte pelgalt nende välimisest kestast, siis oleks maailma tõesti (vähemalt mingi osa inimeste jaoks) natukenegi parem paik.